Uue rutiini või hobiga alustamiseks ei ole kunagi liiga hilja. Milleks oodata “maagilist” 1. jaanuari või mõnda muud stereotüüpset kuupäeva, kui saaks alustada juba kas või täna. Olenemata kuupäevavalikust, võib millegi uuega kohanemise protsess olla sageli raske ja ajakulukas. Järgnevalt vaatleme, millised on uute harjumuste loomise ajakuluga seotud müüdid ja mida on teadusuuringutega avastatud. Lisaks tutvume põgusalt 10 000 tunni reegliga.
Kolme nädalaga uueks ja paremaks inimeseks?
Uute harjumustega seotud ajakulu kohta leidub erinevaid arvamusi. Eriti optimistlikud on pakkunud variante koguni 72 tunnist kahe nädalani. Kõige enamlevinuma müüdi järgi on aga vastus veidi täpsem, ent tagasihoidlikum: uue harjumuse loomiseks kulub täpselt 21 või ümmarguselt 30 päeva.
Väärarusaam on levinud otsekui telefonimänguna, mis sai alguse plastilise kirurgi Maxwell Maltz’i 1950ndatel tehtud avastusest oma patsiente ja iseennast jälgides. Nimelt leidis M. Maltz, et uute oludega harjumiseks kulub minimaalselt 21 päeva.
Põhjus, miks müüt on kulutulena levima hakanud, peitub selles, et M. Maltz’ile viitajad on jätnud tähelepanuta pisiasja, et tegemist on minimaalse ajaperioodiga. Seega võib harjumuse kujundamise ajaperiood inimeseti oluliselt erineda.
Harjumuseni jõudmine kui väga individuaalne protsess
University College London’i tervisepsühholoogia teaduri Phillippa Lally uuringute alusel selgitati välja, et uued harjumused kujunevad keskmiselt 66 päeva jooksul. Katsetega selgunud miinimumaeg oli 18 ning maksimum 254 päeva. “Tähtaega” mõjutab inimese käitumine, inimene ise ja keskkond.
Lisaks selgus uuringutest lohutav tõsiasi, et ühekordne harjumuse kordamise vahelejätmine ei oma olulist mõju lõpptulemusele, mistõttu ei ole tegemist “kõik või mitte midagi” olukorraga. Samas ei tohiks eesmärgiks seada mingi kindla ajaperioodi läbimist ja pärast selle möödumist eeldada, et harjumus ongi selleks ajaks omandatud.
Klišeest hoolimata võiks rohkem nautida protsessi, mitte kohalejõudmist kui ülimat eesmärki. Uue harjumuse omandamine on piisav väljakutse, et õppida selle käigus nii enda kui ka maailma kohta uut. Kusjuures, miks mitte pidada nautimisväärseks ka uute raskustega kaasnevat vaimset ja ehk ka füüsilist pingutust. Tegemist on pikaajalise protsessiga, mis peaks toimuma väikeste sammude haaval, et tagada võimalikult pikaajaline tulemus.
Tipptase 10 aasta või 10 000 tunniga
Ehkki see ei ole näiteks trenniharjumuse kujundamisel eesmärk omaette, võib lohutust või nördimust – kuidas kellelegi – pakkuda teadmine, et milleski maailmataseme saavutamiseks kulub vähemalt 10 aastat. Taolise avastuse tegi Carnegie Mellon University kognitiivse psühholoogia professor John Hayes maailmatasemel heliloojate, kunstnike ja luuletajate loomingut analüüsides. Muideks, tulemus pidas paika ka selliste geeniuste puhul, nagu Mozart ja Picasso.
Professor K. Anders Ericsson jõudis koguni teadmiseni, et milleski tõeliselt hea taseme saavutamiseks tuleb sellele pühendada vähemalt 10 000 tundi, mis teeb näiteks igapäevase 4-tunnise pilliharjutamise korral umbes 7 aastat. Kui jätkata muusikaliste paralleelidega, siis maksimaalseks päevaseks harjutusnormiks peetakse 4 tundi, optimaalseks 2 tundi, pärast seda tulemus langeb.
Seega ei tasu üle pingutada ja püüda, hambad ristis, ületada 10 000 tunni künnist võimalikult kiiresti, kuna tulemus ei parane sellest oluliselt. Ühtlasi võiks ka meeles pidada, et mistahes tegevuse puhul, milles soovime edu saavutada, tuleks säilitada ärksameelsus ja teadlikkus, olla mõttega asja juures, ja küsida endalt pidevalt, milleks miski vajalik on. Targalt ja teadlikult pilli harjutades, tervislikumaid toiduvalikuid tehes või enda unerežiimi reguleerides suudame jõuda palju kiiremini palju kaugemale.
Allikad: Goleman, D. (2014). Keskendumine. Edu varjatud pant. Kirjastus Tänapäev, James Clear, The Bulletproof Musician, The Huffington Post
Ajutaju 
One thought on “Kui kaua kulub aega uue harjumuse kujundamiseks?”